Rootsi peaminister: olukord nõuab tihedamat koostööd Eestiga

Löfven möönis, et Rootsi plaanib kaitsekulutusi suurendada - lisaressurssi vajavad nii Rootsi õhukaitse kui allveelaevad. Kui suures mahus kulutused suurenevad, seda Löfven veel ei öelnud – see selgub riigieelarve eelnõust, mille valitsus esitab parlamendile sel neljapäeval. Praegu on Rootsi kaitsekulutused 1,2% SKPst. 

Löfvenil ei olnud uut informatsiooni Rootsi saarestikus toimuvate võimalike võõrriigi allveelaeva otsingute kohta. Löfven ütles, et kui Rootsi kaitsevägi ei tea veel, millega tegemist, siis ei saa ka peaministril olla rohkem infot.

Peaminister Taavi Rõivas ütles, et Eesti ja Rootsi seisukohad on julgeolekupoliitiliselt väga sarnased ning et sarnaselt nähakse ka ohte, mis Läänemere piirkonda ja Euroopat kammitsevad.

Lisaks julgeolekuküsimustele arutati majanduskoostööd. Rootsi on Eestile üks kõige olulisemaid välisinvestoreid ja kaubanduspartnereid. Rootsi oli tänavu esimesel poolaastal suurim välisinvestor Eestis 26,5%ga ning Eesti suurim ekspordi sihtturg enam kui 17%ga Eesti ekspordist.

„Näeme selgelt potentsiaali majanduskoostöö parandamiseks,“ nentis ka Löfven, nimetades võimaliku valdkonnana digitaalvaldkonda, kus Eestil on head kogemused.

Rõivas kasutas kohtumist ka selleks, et tutvustada Rootsi peaministrile Eesti põlevkivitööstust. Sel nädalal toimuval Euroopa Liidu ülemkogul on arutusel ELi kliimapakett, mis sisaldab mitmeid Eesti põlevkivitööstusele olulisi aspekte.

„Loodame, et ELi kliimapoliitika on ambitsioonikas kuid arvestab ka sellega, et Eesti põlevkivi konkurentsivõime säilib ja isegi kasvab,“ ütles Rõivas.

Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide vajalikkuses olid Eesti ja Rootsi valitsusjuht ühel meelel.

Eestist siirdub Rootsi peaminister edasi Lätti ja Leetu. Oma esimese ametliku välisvisiidi peaministrina tegi Stefan Löfven vana traditsiooni järgides eile Soome.